Elu vabakutselise tõlkijana

Autor: Grete Allas

Võiks arvata, et elu vabakutselise tõlkijana on vaid üks meelakkumine või siis hoopiski üksluine arvuti taga tippimine. Õnneks see nii pole – see amet kätkeb endas palju eri aspekte. Mõtlesin käesoleva artikliga heita veidi valgust ühe kodus töötava ning enamjaolt oma urus pesitseva vabakutselise tõlkija elukutsevalikule ja rääkida lähemalt sellest äärmiselt paindlikust ja suurt vabadust pakkuvast, kuid teisalt natuke ebakindlast ja rohkelt enesedistsipliini nõudvast ametist.

Olen töötanud vabakutselise tõlkijana alates 2017. aastast. Alustasin nipet‑näpet töödega juba  ülikooli kõrvalt ning aegamisi kasvas sellest välja koostöö mitme tõlkebürooga ja täiskohaga töö. Kuigi kolm aastat tõlkijana ei ole veel teab mis pikk aeg, siis olen sellegi poolest jõudnud selle aja jooksul kokku puutuda nii vabakutselise töö arvukate positiivsete külgede kui ka erinevate murekohtadega, millest räägin järgmiste teemapunktide all lähemalt.

Tööpäev dressides

Vabakutseline tõlkija töötab valdavalt kodus ning tavaliselt on inimeste esimene küsimus seda kuuldes järgmine: „Kas sa veedad siis terve päeva pidžaama väel?“ Ma arvan, et eks see olene suuresti inimesest, aga mina tavaliselt vahetan siiski pärast ärkamist riided ära. Samas tean ka inimesi, kes eelistavadki vähemalt osa päevast pidžaamas töötada ning teha seda vahel suisa voodis. See on see kodukontori võlu!

Teisalt ei tähenda riiete vahetus aga sugugi seda, et tõmban hommikul pükskostüümi või muud viisakad riided selga ning istun ametlikult laua taha tööd tegema. Päris selleni ma ei küüni, kuid nii ametlikult ei riietu ilmselt ka tõlkebüroodes koha peal töötavad ja mugavust armastavad tõlkijad. Minu tööpäev möödub tavaliselt dressipükstes ja lohmakas kampsunis. Vot see on minu jaoks mugavuse etalon. Ilmselgelt ei ole kodune riietus vabakutselise tõlkija igapäevatöö kõige olulisem osa, küll aga on see suurepärane näide selle ameti igapäevasest mugavusest ning laiast valikuvabadusest.

Introvertlik kirjasuhtlus

Ma olen alati leidnud, et tõlkija töö on minu jaoks ideaalne, kuna ma olen nii introvert, kui üldse olla saab. Seetõttu sobibki mulle just selline töö, kus on võimalikult vähe otsesuhtlust ning on aega rahulikult omaette nokitseda. Ja täpselt seda tõlketöö pakub. Kuna mina töötan kodus, siis käib minu tööalane suhtlus valdavalt Skype’i ja e-posti teel. See on muidugi vaid vesi minu introvertlikule veskile. Elu vabakutselise tõlkijana sobibki suurepäraselt vähese suhtlusvajadusega inimesele, kuna suurem osa päevast möödub iseseisvalt tõlkides. Samas ei tähenda see muidugi, et suhelda ei ole üldse vaja. Suhtlemist, tõlgete ja terminoloogia arutamist ning oma töö tagasiside kommenteerimist tuleb ikka ette. Lihtsalt see kõik toimub enamjaolt kirja teel, võttes seeläbi ära introvertide jaoks otsesuhtlusega kaasneva ärevuse.

Vahetut suhtlemist armastavatel inimestel tasub seega vabakutselise tõlkija töö osas enne veidi järele mõelda ning kaaluda hoopis majasisese tõlkija tööd. Sellisel juhul on võimalik kohe teiste tõlkijate või projektijuhtidega aru pidada ning loomulik suhtlusvajadus saab jooksvalt rahuldatud.

Erinevate valdkondade virvarr

Vabakutselise tõlkijana ning tõlkijana üleüldse puututakse kokku paljude eri valdkondade tekstidega ning tõlkija ülesanne on viia end käsiloleva teemaga võimalikult hästi kurssi ning luua seeläbi parim võimalik tõlge. Enda harimine ja töö terminoloogiaga on kahtlemata väga oluline. Sageli võib olla palju abi kliendiga suhtlemisest ning ka tema kompetentsi ära kasutamisest. Seda eriti terminite osas, kuna klientidel on sageli enda terminoloogia välja kujunenud, kuid terminibaas ei pruugi lähtetekstiga alati kaasas olla. Seetõttu on sageli esinevate sõnade puhul alati hea mõte kliendiga aru pidada ning uurida, kas nad soovivad mõnda konkreetset vastet. Nii saab ära hoida hilisemaid parandusi.

Muidugi on ka juhtumeid, kus kliendil kindlat eelistust ei ole, ning sellisel juhul tuleb taas mängu tõlkija võimekus end vastava valdkonnaga iseseisvalt kurssi viia. See eeldab erinevate artiklite läbi lappamist ning veebisügavustesse sukeldumist. Tõlkija on nagu väikestviisi detektiiv, kes peab koguma kokku kõikvõimalikud tõlgitavat teksti ja seda valdkonda puudutavad pusletükid, millele toetudes saaks luua ladusa ja korrektse tõlke.

Vabakutselisel tõlkijal on muidugi alati võimalus ka tööst ära öelda, kui on tunne, et tegemist on üle jõu käiva teemaga. Omast kogemusest võin aga öelda, et internetis tuhnimise, nutikuse, kliendiga konsulteerimise ning vajadusel targematelt nõu küsimise abil on võimalik ka esialgu võimatult keerukana näivatest valdkondadest läbi närida.

FIE/OÜ või lepinguline koostöö tõlkebürooga?

Töövormi küsimus on päevakohane ilmselt iga vabakutselise tõlkija puhul. Kuna mina olen siiani teinud tõlkebüroodega koostööd käsunduslepingu alusel, siis ei saa ma hetkel FIE-na või OÜ-na tegutsemist lähemalt kommenteerida. Otsustasin selle teemapunkti sellegi poolest artiklisse kaasata, kuna ilmselt mõtiskleb selle teema üle iga alustav tõlkija, sealhulgas mina ise.

Nagu ma ütlesin, siis olen ise siiani teinud tõlketööd käsunduslepingu alusel. See ei tähenda aga, et ma ei oleks kaalunud erinevaid variante. Ettevõtjaks registreerimine võimaldaks esitada iseseisvalt arveid ning jõuda seeläbi rohkemate klientideni. Samas suureneks vastutus oma kulude, tulude ja maksude tasumise üle. Eks igal variandil ole oma plussid ja miinused.

FIE-na tegutsemise puhul on positiivne, et laekuvat raha saab igapäevaselt kasutada. Puudub vajadus iga-aastase majandusaasta aruande esitamiseks ning paberimajandus peaks olema mõnevõrra lihtsam. Samas vastutab FIE oma tegemiste eest isikliku varaga. OÜ asutamisel jääb aga vastutus vaid osakapitali piiresse, kuna ettevõtte raha on omaniku varast rangelt eraldi. Lisaks peab OÜ registreerimisel tegema sissemakse 2500 eurot, mille võib küll teha ka hiljem, kuid see on suur kulu ja sellega peab siiski arvestama. Muu hulgas kaasneb sellega ka iga-aastase majandusaasta aruande kohustus.

Teine võimalus on jätta ettevõtlus hakkajamatele ning valida hoopis käsunduslepinguga töö. Sellisel juhul hoolitseb maksude tasumise eest tõlkebüroo ning meel on selle võrra rahulikum. Samuti vastutad sa sel juhul vaid oma töö hästi tegemise eest ega pea oma pead muude kohustustega vaevama. Tasub siiski arvestada, et nii mõnedki koostööd võivad selle tõttu luhtuda, kuna paljude otsepakkumiste puhul nõutakse arve esitamise võimalust.

Kokkuvõttes sõltub sobiv töövorm aga suuresti siiski inimese enda eelistustest ning vajadustest. Siinkohal loeb muidugi ka kogemus. Algaja tõlkijana on lihtsam jätta maksumajandus tõlkebüroo hooleks ning keskenduda ise tõlkimisele ja kogemuse omandamisele. Kui kogemuste pagas on juba suurem ning tekib soov suurema iseseisvuse järele, siis on alati võimalik end erinevate ettevõtlusvormidega paremini kurssi viia ning valida enda jaoks sobivaim.

Kellele sobib vabakutselise tõlkija elu?

Elu vabakutselise tõlkijana on üldiselt paindlik ja mugav, kuid sugugi mitte ainuüksi meelakkumine. Stabiilset töösuhet, kindlat kuupalka ning rohket suhtlust eelistavad inimesed võiksid ilmselt muus suunas vaadata, kuna seda vabakutselise elu pigem ei paku. Küll aga teeb selle tasa vaba voli valida, millal töötada, mille kallal töötada ning kuidas töötada. Samas on siinkohal väga oluline ka enesedistsipliin. Vabakutselise elu sobib vaid inimestele, kes suudavad end ka kõige kodusemas ja mugavamas keskkonnas töölainele häälestada. Sellest sõltub ju ometigi nii hea töösuhe kui ka töötasu. Vahest kõige olulisem on aga kõigele vaatamata siiski armastus tõlkimise ja keele vastu, kuna eks iga töö sujub kõige paremini siis, kui see silma särama paneb ja rõõmu valmistab.

  • Ly